Kulu põleb väljal, taevas selge esiplaanil põlengu suits.

Lume alt välja sulanud kulu kuivab kevadpäikese ja tuulte käes kiiresti ning muutub kergesti süttivaks. Kulupõletamine on keelatud ja kuluprahist vabanemise sooviga lõunaeestlased seda tavaliselt põlema ei süüta. Päästeameti Lõuna päästekeskusele teeb muret igakevadine lõkkepõletamine, kus ohutusnõuete eiramisel kulu siiski süttib ja põleng levib metsa või hoonetele. Tihti tehakse lõket hoolimata kõvast tuulest, mis sädemed ümbrusele kannab. Kulupõlenguid põhjustab ka hooletu ümberkäimine lahtise tulega, milleks enamasti kulusse visatud kustutamata suitsukoni või tikk.

Süttides levib kulutuli soodsa tuule korral väga kiiresti, vahel lausa mitmes suunas ja selle kustutamine kulutab rohkelt päästjate aega ning ressursse. Kevadisel lõkete põletamise hooajal tekivad olukorrad, kus paljude väljakutsete tõttu on päästjad hõivatud ning nii mõnelegi õnnetuskohale jõudmine, kus inimesed kiiret abi vajavad, võib seetõttu viibida. Et seda ei juhtuks palume elanikel enda käes oleva elava tule eest tähelepanelikult hoolitseda. Selleks tuletame meelde lõkke tegemise ohutusnõuded:

  • Jälgi, et lõkkekoha vahemaa hoonete, metsa või põlevmaterjali hoiukohani (näit puuriidad) oleks tuleohutuse tagamiseks piisav. Lõket ei tohi teha hoonetele ja põlevmaterjali hoiukohtadele lähemal kui 8 meetrit ja tuleohtlikul ajal metsale lähemal kui 20 meetrit.
  • Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilma või nõrga tuulega, mis on kuni 5,4 meetrit sekundis (liiguvad puude peenikesed oksad).
  • Lõket tuleb kuni selle ärapõlemiseni valvata.
  • Lõkke juurde peab käeulatusse panna esmased kustutusvahendid: ämber veega, kustutusluuad, veega täidetud voolik või käsikustutid.
  • Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva mineraalse pinnasega (muld, liiv, savi, kivid) ja arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Seejuures ongi oluline jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
  • Pea meeles, et lõke ei ole prügi või jäätmete põletamiseks. See saastab keskkonda ning on jäätmete ebaseaduslik käitlemine.
  • Tiheasustusaladel on omavalitsused sageli kehtestanud lisapiiranguid lõkete põletamiseks, mis on kirjas omavalitsuse heakorra või jäätmekäitluse eeskirjades.
  • Enne lahkumist tuleb veenduda, et lõke on kustunud ning uuestisüttimise vältimiseks tasub lõkkease veega üle valada.

Kulupõletamise keelust üleastujaid ja tuleohutusnõuete rikkujaid saavad päästeameti inspektorid karistada rahalise trahviga kuni 1300 eurot. Inspektorite eesmärk ei ole karistamine, vaid soov ära hoida õnnetusi ning kahju keskkonnale. Mõelgem sellele, et põldudel elab hulk väikseid loomakesi, kes silma ei paista ning kulupõlengus surma saavad. Põlengusuits saastab õhku, aga metsa või hoonetele leviva kulupõlengu tagajärjeks võivad olla väga suured otsesed materiaalsed kahjud.

Eelmisel, 2016. aastal sõitsid päästjad Eestis kulupõlenguid kustutama 1129 korda. Lõuna-Eesti kuues maakonnas käidi kulupõlenguid kustutamas 228 korral. Enamus väljakutsetest leidis aset kevadperioodil aprilli ja maikuus.

Marek Kiik
Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Hooneväline tuleohutus - skeem 
Hoonesisene tuleohutus - skeem 

Arvamused

 
  • All
  • *kool
  • *kultuur
  • *sport
  • Etendus
  • Galerii
  • Haldusreform
  • Jäätmed
  • Kalastus
  • Kambja Kool
  • Kambja Kultuurikeskus
  • Kambja Lüüra
  • Kambja Pinks
  • Kambja Vald
  • Kambja Valla Teenetemärk
  • Kambja Vallavalitsus
  • Korterriühistu
  • Kuuste Kool
  • Laat
  • Lauatennis
  • Lemmikloom
  • Linnugripp
  • Maalermeister
  • Marutaud
  • Mess
  • Põllumajandus
  • Rakvere Teater
  • Tagasi Kooli
  • Tartumaa Kuldne Tammeoks
  • Tuleohutus
  • Vabariigi President
  • Vaktsineerimine
  • Veterinaaria
  • Ülenurme Vald
  • Default
  • Title
  • Date
  • Random
Laadi rohkem Koos shift-klahviga laetakse kogu sisu Laadi kõik
Weather data OK.
Kambja
10 °C

Väljaanded