Sotsmeedias:
neljapäev, 24. mahlakuu (aprill) 2014

Elust ja inimestest Kodijärve hooldekodus

Kümne aasta eest muudeti Kodijärve haigla hooldekoduks
Kodijärve hooldekodu tähistas oma kümnendat tegevusaastat käesoleva aasta jaanuaris.

Kui võrrelda Kodijärve hooldekodu ja neis ruumides varem asunud haiglat, siis on toimunud suured muutused. Kõigepealt oli kapitaalremont. Ümberehitus käis, kui hoolealused majas elasid, mis-tõttu oli ka asutuse töötajatel palju lisakohustusi.

Naistel, kes ehitustööd just õppinud ei ole, on väga raske orienteeruda ehitusalastes küsimustes. Siiski said tookordne direktor Anne-Liis Siimson ja majandusjuhataja Helve Tenno suurepäraselt hakkama. Siinkohal väärib meenutamist ka nüüdseks pensionil olev vanemõde Milvi Lääne.

Kapitaalremondist on möödunud juba 6 aastat, mistõttu on iseenesestmõistetav, et hooldekodus tehakse tasapisi tubade kaupa sanitaarremonti.

Kliendikeskne ja õppiv kollektiiv

Juubeliaastapäeva puhul külastangi Kodijärve hooldekodu. Vahepeal on toimunud “valitsuse vahetus”: uueks direktoriks on Eleonora Ahse. Küsin temalt, milline peaks olema hooldekodusse tööle tulla tahtja? “Kindlasti peaks tal olema erialane väljaõpe ja tahtmine töötada erivajadustega inimestega,“ kirjeldab direktor sobivat töötajat. „Kahjuks ei tule ka võõrkeelte oskus, sest meie asutuses on olnud vahetustöötajaid Soomest. Sooviks on ka meie töötajaid Soome saata.“

Kodijärve hooldekodu igapäevatöös pööratakse tähelepanu ennekõike teenuse kvaliteedi tõstmisele ja töötajate koolitamisele. „Oleme õppiv kollektiiv,“ üldistab direktor Ahse.

Muutub aeg, teisenevad tõekspidamised. Eleonora Ahse: „Meie kõnepruugist on kadunud sõna "hoolealune", kasutame selle asemel kogu erihoolekande süsteemis terminit "klient", sest teenust ostavad nii riik kui inimene ise.“

Hooldekodu pale kogub jumet

Direktor Eleonora Ahse on võtnud üheks oma südameasjaks vana mõisapargi kordategemise. Park pole küll liigirohke, kuid võlub oma vanusega. “Hoolealustega on parki võsast puhastatud, muidu oleks siin lausa ürgmets,” sõnab direktor.

Oma esimesel tööloleku aastal lasi direktor teha korraliku jalakäijate trepi mäest üles. Lammutatud on vanad lagunenud hooned.

Oma vaba aja on direktor pühendanud isiklikule iluaiale. Ta on konkursi “Kodu kauniks” võitja aastal 2003. Keset iluaeda kerkib vastvalminud elumaja. Proua Ahse sõnab, et kõik tehtu on pereliikmete ühine töö, üksi ei jaksaks suurt midagi.

Kas hooldekodul peaks olema agar majandusjuhataja? Küllap vist! Juba kolmeteistkümnendat aastat kannab Helve Tenno Kodijärvel hoolt majandusasjade eest.

“Ah, et kuidas me elame?“ kordab Helve Tenno küsimust. “Vaat sedaviisi, et enam pole probleeme küttepuude tükeldamise ega varju alla tassimisega. Vaprad hoolealused Elmar ja Mart on meie eestöölised, teised võimetekohaselt nende järel.

Kuna meie asutust ümbritseb lehtpuupark, on niitmist ja riisumist tublisti.“

Pargi korrastus on vaid väike osa hooldekodu klientide tegemistest. Praegu on hooldekodu koduks 30 ööpäevaringse hoolduse ja 4 toetatud elamise teenuse kliendile. Viimased elavad eraldi omaette hoones, mis asub peahoonest 100 m kaugusel. Seal on igal kliendil köök ja tuba ning nad tulevad oma eluga toime iseseisvalt väikese kõrvalabiga. Iga kliendi südameasjaks kogu hooldekodus on oma toa ja kogu maja korrashoid ning kaunistamine.

Hooldekodu õunapuuaed on siinkandis vanim – 50 aastat. Aias on säilinud ka kaks mõisaaegset elupuud ja majesteetlik paradiisiõunapuu. Hooldekodu osakonnajuhataja Annika Smiti sõnutsi kavatsetakse vanad õunapuud osaliselt välja vahetada noorte vastu.

„Kuidas elate?“ küsin ringi patseerivalt hallipäiselt proualt, kes laseb end Õieks kutsuda. Kõnetatu soovitab: „Küsige seda õde Aire käest.“

Näengi meile lähenemas kärme astumisega näitsikut, hooldekodu meditsiiniõde Aire Tsoppi.

„Meie jaoks ei ole hoolealused haiged, meie jaoks on nad lihtsalt inimesed, kes vajavad eluga toimetuletuks pisut abi ja toetust,“ arutleb Aire Tsopp. Ta peab imelikuks, et inimestes istub ikka keskaegne mõtteviis kohelda hälvetega inimesi tõrjuvalt.

Meditsiinitöötaja juurde astub noormees, kelle toanaaber vajab abi. Koos siirdutakse tegema igapäevaseid toimetusi.

Laulmine ja näitlemine annavad esinemisrõõmu

Et kultuuritöö ei jääks kängu, selleks harrastatakse Kodijärve hooldekodus näitemängu. Ka laulust peetakse seal lugu. Hooldekodu kultuuritöö hingeks on tegevusjuht Pille Plinte, kes on töötanud ka õpetajana. Pille algatusel on kliendid laulusõnad nõnda selgeks saanud, et võivad esineda ka teistes hooldekodudes Aarikel, Udernas, Kastres ja Hellenurmel.

Hooldekodus toimub palju erinevaid üritusi – igakuiselt tähistatakse klientide sünnipäevi ning toimuvad tantsuõhtud. Tähistatakse kõiki riiklikke ja rahvuslikke tähtpäevi. Tegutsevad käsitöö-, laulmis- ja liikumisrühm. Hooldekodu lauluansambel on käinud mitmel korral esinemas ka väljaspool hooldekodu, erihooldekodude isetegevusolümpiaadilt tuldi tagasi diplomiga.

Hooldekodus on korraldatud käsitöönäitusi ning eelmisel aastal osaleti Kambja jõululaadal. Heaks traditsiooniks on saanud kevadine metsaistutamine Palupera vallas. Kõiki üritusi ja tegevusi ei jõuagi ühes artiklis loetleda…

Kodijärve hoolealused on tänulikud mitmetele kollektiividele, sealhulgas Kambja laulu- ja tantsurahvale, kes neid mitmel korral on käinud rõõmustamas.

Säravad tegevusjuhid annavad igapäevaelule näo

„Soovid teada säravamaid tegevusjuhte?“ imestab direktor Ahse minu küsimusele vastates. „Nad säravad mul siin kõik päevast päeva, võta aga järjest.“

Nõnda siis teengi.

Anne Väärmaa on elav, vaimukas ja suhtlemisaldis. Hooldekodus on tööruum, kus õpetatakse riiete paikamist ja kudumist. Riiulid on täis imeilusaid käsitöötooteid. Näitust on korraldatud ka Kambja vallamajas.

Iga tegevusjuht – olgu näiteks Leidi-Reet Mägisoo, Maris Grizuk või Merle Miilman – õpetab klientidele neid töövõtteid, mida ise oskab. Igas tehtud esemes on oma osa ka tegevusjuhtidel.

Tegevusjuht Merle Miilman viib suviti, kui ilmad lubavad, hoolealused kalastama. „Õngeridvad meisterdame ise. Püütud kalasaagi küpsetame lõkketulel. Kõigile osalejaile meeldib see tegevus väga.“

Ükski majapidamine ei saa läbi ilma meistrimeheta. Alatihti on vaja midagi parandada ja kohendada – seda tööd teeb Kodijärve hooldekodus Andrus Smit.

Et tühi kott püsti ei seisa, teab igaüks. Minu külastuspäeval oli hooldekodus tööl kokk Külliki Reim: „Kokki on meil kaks, töötame vahetustega. Kliendi söögiraha on päevas 20 krooni. Esialgu pesid kasutatud toidunõusid kliendid, kuid nüüd oleme jõukamaks saanud – vajaliku töö teeb ära nõudepesumasin. Toiduained tuuakse kohale hulgimüügibaasidest, kellega hooldekodul on sõlmitud vastavad lepingud.“

Tegevusjuht Rutt Punder töötas juba haigla ajal toidulao hoidjana. Tal on tööaastaid juba kolmkümmend, kuid ta soovib töötada, kuni lubatakse. Muide, Rutt on Kodijärve hooldekodus ainus töötaja, kel kodus neli lehma.

Hooldekodul on kaasaegne saun ja dušširuum, kus valitseb tegevusjuht Elina Roops, kes juba haiglaajast tööl. Tööaastaid koguneb tal juba 25. Elina hooleks on ka hooldekodu pesumajandus.

Ahiküttega maja ei saa läbi ilma kütjata. Seda tööd teeb tegevusjuht Ene Põrkiga, keda abistavad nooremad kliendid. „Ega ahjukütmist ikka täielikult klientide kätte usaldada ei saa. Võib olla, et ahjusiiber pannakse vara kinni või juhtub rängem õnnetus.“

Päev jõuab lõpule. Väljun uksest. Majaesist puhastab hoolealune Elmar, kes õpetab: „Käi ikka rada mööda, ära muidu koperda!“

Linda Sults


Mis on Kodijärve hooldekodu?

Kodijärve hooldekodu on Tartu maavalitsuse haldusalas iseseisvalt tegutsev hoolekandeasutus, mille põhiülesanneteks on korraldada krooniliste vaimupuuetega ja vaimuhaigetele isikutele alaline või ajutine hooldus, põetus, esmatasandil meditsiiniline abi ja psühholoogiline teenindamine.

Ametikohtade koosseis Kodijärve hooldekodus

Direktor 1

Majandusjuhataja 1

Hooldusosakonna juhataja 1

Raamatupidaja 1

Meditsiiniõde 1

Tegevusjuhendaja 10

Kokk 2

Pesulaohoidja 0,5

Remonditööline 1

Kokku 18,5


Hooldekodu töötajate (välja arvatud direktor) tagasihoidlikud kuupalgad on sel aastal 2700 kuni 3800 krooni.

Kodijärve hooldekodu (30 kohta) asub kaunis pargis Pangodi järve ääres mõisahoones.

Hooldekodu on riiklik asutus, mis reorganiseeriti 1995. aastal – varem tegutses samades ruumides haigla.

Klientidel on väga head elamistingimused. Valdav osa klientidest on haaratud ringide töösse, nad võtavad osa igapäevastest töödest-toimetustest ning tunnevad ennast hooldekodus turvaliselt ja ühtse perena.

Hooldekodu on mõeldud krooniliste psüühiliste haigustega, keskmise või raske vaimupuudega täiskasvanud inimestele.

Kodijärve hooldekodu teenused:

  • pakub hooldust ja raviteenust;
  • toimub igapäevaeluks vajalike oskuste õpetus ja tööharjumuste arendamine õppeklassis;
  • vaba aja sisustavad lugemine, joonistamine, kirjutamine;
  • esinemas käivad õpilased ja teised isetegevuslased;
  • hooldeteenus + riided;
  • toitlustamine;
  • tööteraapia;
  • kultuuriüritused;
  • toetatud elamine;
  • tegutsevad liikumisrühm, käsitööring ja õmblusring.

Info: www.hot.ee/kodijarve

Weather data OK.
9 °C
Kambja