Koosmeeles: Tartumaa terviseaktiivi energialaagris osales tervist edendava Kambja lasteaia esindajana ka Katrin Luik (teises reas paremalt esimene).

Üle poolesaja tervislikku eluviisi väärtustava tartumaalase kogunes 18.–19. augustil Võrumaal asuvasse Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki, kus sai teoks esimene Tartumaa terviseaktiivi energialaager. Terviselaagri kuulutas avatuks Tartu maavanem Esta Tamm. Laagrile kohaselt heisati laagrilipp. Tartu maakonna terviseaktiivi kokkusaamise peateemaks oli „Terve ja turvaline Tartumaa“.

Koputus patuse südametunnistusele: Kambja puuskulptuuride sünd nõudis palju vaeva, kuid miks pead sa loodut juba kahjustama? Foto: Piret Pihlakas

Ma ei tea, oled Sa suur või oled Sa väike, aga Sinu tegu ei ole ilus: puukujud on olnud Kambjas vähem kui kolm kuud, aga juba oled Sa neil noaga (terariistaga) kallal käinud.

Kas tõesti ei tohi meil siin olla midagi ilusat? Kas kõik ilus riivab silma?

Ilusa tähenduses mõtlen nii puuskulptuure kui ka istepinke, prügikaste ja liiklusmärke. Puukujud on meile endile kenaks silmailuks ja külalistele näitamiseks.

Ühel päeval rääkis õpetaja klassijuhataja tunnis viisakusest. Meie, neljanda klassi õpilased, pidime oskama õigesti käituda. Pidime teadma, millal õpetajale „tere“ ja millal „head aega“ öelda. Kuna see oli viimane tund ja lapsed olid väsinud, ei jõudnud kogu jutt arusaadavalt pärale.

Kulupõletamine on keskkonnaministri määruse kohaselt keelatud tegevus, ometi on hooletusest alguse saanud kulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.

Talveperioodil on tulekahju sagedased põhjused hooldamata ja katkised kütteseadmed. Pühkimata korstnalõõrides süttinud tahm kuumutab korstna üles, leegid tungivad pragudest välja ning tuleõnnetus on möödapääsematu. Et tulekahju ära hoida peab ahju ja korstent järjepidevalt hooldama.

Vabariigile truu: Kambja mail Ebro talus kasvanud Arved Ruusa oli aastail 1971–1990 Eesti eksiilvalitsuse riigisekretäriks.

Arved Ruusa (Ruus) sündis 28. augustil 1900 Tartumaal Vana-Kuuste vallas Ebrol ning suri 15. detsembril 1992 Stockholmis.

Vanemad: talunik Jaan Ruusa (1850) ja Mari Ruusa (s. Petulai).

Abiellus 1937 Veronika Kallasega (1912).

Lapsed Ene (1940) ja Jaan (1952).

Rahupaik: Kambja mailt võrsunud Eesti eksiilvalitsuse riigisekretäri Arved Ruusa ja tema abikaasa Veronika kalmukivi Kambja surnuaias. Foto: Heigo Mägi

Politsei- ja riigiametniku, hilisema eksiilvalitsuse riigisekretäri Arved Ruusa elu ja tegevus on jäänud taasiseseisvunud Eestis kahjuks avaliku tähelepanu ja käsitluseta. Arved Ruusa nimi ei ole mahtunud meie entsüklopeediasse ega ka laiema levikuga aja- või kodulooraamatutesse – sestap on mõistetav, miks valdav osa kambjalastest kuuleb oma kodukandi teenekast ja auväärsest riigimehest esimest korda alles nüüd, kui Riigikantselei algatusel püstitatakse tema sünnitalu juurde mälestustähis.

Tähtis päev: Kirikuõpetaja Kristjan Luhamets rõõmustab koos Raili, Aile ja Liiviga, kes on võetud koguduse uuteks liikmeteks pärast äsjast ristimist ja leeritamist.

…mäed liiguvad ja künkad kõiguvad, küll aga minu headus ei liigu su juurest, ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand sinu halastaja… – nõnda on kirjas leeritunnistusel.

Foto: Heigo Mägi

Minu mälestused Sipe koolimajast algavad aastast 1947 – olin kaheksa-aastane ja läksin esimesse klassi. Oktoobris sain juba üheksaseks. See oli sõjajärgne aeg ja lapsi ei pandud noorelt kooli.

Tähelepanu väärt: Iga aasta emakeelepäeval annab Tiina Tiideberg raamatuauhinna Kambja kooli kõige agaramale lugejale. Foto: Heigo Mägi

Tiitli Tartumaa aasta ema 2008 pälvis Ruth Luts, keda maavanem Esta Tamm tänas tänukirja ja just selleks ürituseks valmistatud nimelise vaasiga. Tartu maanaiste liidu juhatuse esinaine Urve Kaasik ulatas aasta emale Ülenurme käsitöömeistrite poolt valmistatud kauni salli ja tänukirja.

Kirjastuse Tea vastilmunud kolmeköitelises laste- ja noorteentsüklopeedias on möödutud paljust olulisest vaikides, kuid Tartu maakonda tutvustava artikli juures on värvifoto, mille allkiri rikastab noort lugejat seni vähelevinud infoga: „Kambja vallas Lalli külas peetakse Eesti suurimat Šoti mägiveiste karja.“

Katariina Leiger (Vana-Kuuste)

Eliisabet Leiger (Vana-Kuuste)

Hele Jakobson (Pangodi)

Heidi Putk (Kodijärve)

Holger Putk (Kodijärve)

Sander Timmusk (Kambja)

Gustav Erk Zeigo (Kambja)

Eimy Siimpere (Pühi)

Mihkel Kärkkänen (Kambja)