Enn Liba

„Mul oli teiega hea koos olla ja ma loodan, et teil ei olnud minuga halb. Ma lähen nüüd koju.“

Mul oli teiega hea koos olla ja ma loodan, et teil ei olnud minuga halb. Ma lähen nüüd koju.“ – see on üks neist isikupärasuse klassikaks kujunenud sõnumeist, millega Kambja kooli juht Enn Liba on jäädvustanud end nende inimeste mällu, kes temaga on kokku puutunud.

Kes Enn Liba tunneb, see teab, et temas on väärikat ja targalt juhitud karismaatilisust, mida võimendavad isikupäraseks klassikaks kujunenud (või kujundatud?) ütlemised ja käitumismustrid, milles näilisest tuttavlikkusest hoolimata võib alati olla sõbralikke üllatusi ja heatahtlikku ettearvamatust.

Ennlibalikult korraldatud sõbralike üllatuste ja heatahtliku ettearvamatuse ühe eriti ilmeka näitena on tore meenutada, kuidas mõne aasta eest sattus bussitäis Harju-Risti kooli õpetajaid endalegi märkamatult Enn Liba sünnipäevalauda. Nende kooli direktor oli eelnevalt Enn Libaga kokku leppinud, et nad tulevad Harju-Risti kui B. G. Forseliuse kodukandi tänaste õpetajatega uudistama, kuidas elatakse Kambjas kui Ignatsi Jaaguga seotud paikkonnas.

Kavandatud ekskursioon juhtus Enn Liba sünnipäevale. Kui külaliste ringkäik kirikus ja koolis ja nende ümber läbi sai, juhatas Enn Liba nad kooli sööklasse, kus olid ootel Kambja õpetajad ja kaetud sünnipäevalaud.

Kui külalised pärast ootamatut kostitamist teele asusid, tegi Enn Liba mõistagi rituaalse kokkuvõtte: „Mul oli teiega hea koos olla ja ma loodan, et teil ei olnud minuga halb.“

Pööriaja hommikukohv

Sünnipäev, eriti veel juubel, on iga inimese elus selline viguriga sündmus, millega kaasnevasse melusse ja tähelepanusse võib küll mitmeti suhtuda, kuid tahes-tahtmata tuleb see kõik kaasa ja läbi teha.

Tänavuse võidupüha eelse päeva hommikul palus Enn Liba kõik Kambja koolis töötavad inimesed ehk kogu oma mees- ja naiskonna toitlaruumi, et ühises meeldivas seltskonnas kooki süüa ja kohvi juua. Mõne päeva eest oli olnud ju tema juubelisünnipäev – sündmus, mida ei ole paraku ka kõige suurema kiusatuse korral viisakas maha salata.

Isikliku elufilosoofia raamistikus on Enn Liba tunnetanud ja enda jaoks selgeks mõelnud, et kõigi suuremate pidude aeg on tema jaoks möödunud. „Ma ei oota ja ei taha, et keegi mulle kõnesid peaks, sest kes seda ikka minust paremini teha suudaks,“ kommenteerib ta oma arvamust mahlaka muigega.

Ehkki Enn Liba oma juubelisünnipäeva avalikku tähistamist ei kavandanud, leidus ka Kambjast kaugemalt neid inimesi, kes oskasid õigel ajal saabuda tema pakutavale hommikukohvile. Teadmata jääb küll see, kas juubilaril endal kukkus kogemata koduses hommikusöögilauas mõni nugakahvel põrandale (vanarahvatarkuses nähakse seost kutsumata külaliste tulekuga) või oli hoopis keegi vallavalitsusest teele saatnud infotuvi.

Teenekat koolimeest juubeli puhul õnnitlema tulnud inimesed teadsid – kes lühemat, kes juba veidi pikemat aega –, et kohe-kohe on Enn Liba elus kätte jõudmas veel üks tähendusrikas sündmus või pööriaeg – pensionile siirdumine.

Varakult – juba eelmisel sügisel – andis Enn Liba vallvanemale teada, et 70. eluaasta täitumine saab selleks künniseks, kui ta loobub direktoriametist ja palgatöö tegemisest. Täpsuses tuntud (kooli)mees ei muutnud ka talve jooksul oma otsust.

Tänusõnad heale inimesele

Kui sügavsüdamlik laul muusikaõpetajate Marika Lehiste ja Lilia Kiuru esituses on loonud kaksiksündmusele hella meeleolu, astuvad Enn Liba hommikukohvil esimestena päevakangelase ette vallavanem Ivar Tedrema ja vallasekretär Reet Kiuru. Vallavanemal on küllaga põhjust tänada ja tunnustada Enn Liba, kes juba maavalitsuse sotsiaalnõunikuna töötades toetas Kambja valla püüdlusi taastada kirik ja ehitada uus koolihoone. Pärast seda perioodi tegutses Enn Liba kakskümmend kaks aastat väärika ja tegusa koolijuhina Kambja rahva järelpõlve kasvatamisel.

Auväärset koolijuhti tervitama-õnnitlema tulnud maavanem Reno Laidre märkis, et juubilarist võiks rääkida palju-palju, kuid seda kõike saab õnneks teha ka üldistatult, kui öelda, et Enn Liba on olnud ennekõike üks hea inimene.

Hea inimene Enn Liba on oma kuuendast eluaastast saati seotud kooliga – õpilasena, kahekordse üliõpilasena, õpetajana, koolijuhina, korraldava riigiametnikuna. Kui paluksime tal endal seda pikaajalist tegevust hinnata, siis küllap kuuleksime, et „mul oli teiega hea koos olla ja ma loodan, et teil ei olnud minuga halb.“

Toivo Ärtis

 

Kambja kiituseks

Kui tahad olla armastatud, armasta ise!

Seneca

 

Kambjaga seostuvad kirik, kihelkond, vald, kultuur, koorilaul, koolid. Kirik on uuesti üles ehitatud. Kihelkonnaelu siduvaks on jäänud kirik ja kalmistu. Kambja vald saab 25-aastaseks. Kambja on Eesti koorilaulu häll. Kambja vallas on Unipiha algkool, Kuuste lasteaed-põhikool, Kambja põhikool, Kammeri riigikool. Kool algab kirikust!

Asendilt seostuvad Kambjaga künklik maastik, järved, metsamaad, haritud põllud.

Pangodist Vissi sõit on mõnusalt käänuline ja mõhnaline. Kambja järvel võib näha imelist kiriku peegeldust. Pangodist mööda sõites hüüavad turistid iga 50 meetri järel: ”Me tahame pildistada!”.

Maa toidab meid. Põllumaad on Kambjas head. Maa harimine on küngastel küllaltki keeruline. Talud on heade peremeeste kätes. Presidendi ilusa kodu preemia on Kambja-mail sagedane tunnustus. Mees teab, mis mees teeb!

Bengt Gottfried Forseliuse õpilastega seostub maalaste, sealhulgas ka Kambjas laste lugema ja laulma, kirjutama ja rehkendama õpetamise algus Rootsi kuninga edikti kohaselt. Kambjas kesksel kohal olevad mälestussambad ja kirikuaias olevad mälestuskivid jäädvustavad Kambja ajaloo. Suurmees Tiit Veeber jõudis Kambjasse Perekivi püstitada. Iga mees on oma õnne sepp!

Järjepidevus on au sees. Kambjas on uusasukaid, kuid tugevalt on tuntav vanade lugupeetud perede ühtekuuluvustunne. Kambja vallaelu on juhtinud aastakümneid targad töökad ausad inimesed. Uusasukad on tulnud, kodunenud ja jäänud Kambjasse elama. Minu kodu on minu kindlus.

Aluseks on usk, lootus, armastus. Suurim neist on armastus. Armastus seob perekonna tervikuks. Armastus seob pere kodukohaga. Armastus seob Kambja kambjalasele elupaigaks. Armastus ei nõua, vaid annab!

05.03.2016 Enn Liba

 

Kambja kiituseks“ on paikkondliku tähendusega tuumtekst, mille Enn Liba kirjutas koolialmanahhi tarvis, võttis aluseks tänavuse lõpuaktusekõne pidamisel ja jättis klaasi alla raamituna ning direktorikabineti seinale riputatuna väestavaks tervituseks uuele koolijuhile.

 

 

Enn

Alati otsida, leida ja anda,

sadade rõõme ja muresid kanda.

Jagada tarkust ja soojust ja valgust,

rajada tänasest homsele algust.

Tahtmata endale toekamat tulu,

ise vaid piiskhaaval kullaseks kulud.

Täna ehk tohib Sind tänada, kiita,

aastaid ja teeneid ning tegusid liita.

 

Juubelil õnnitleb

Kambja vallavalitsus.

Juuni 2016

 

CV

Enn Liba lõpetas Tartu Ülikooli nii füüsika kui psühholoogia erialal.

Enn Liba töötas Nõo keskkoolis 1968. aastast – algul õpetajana ja aastatel 1982 kuni 1989 direktorina.

Enn Liba töötas aastatel 1989 kuni 1994 sotsiaalnõunikuna Tartu maavalitsuses.

Enn Liba lahkub 31. augustil 2016 Kambja Ignatsi Jaagu kooli direktori ametikohalt, mida ta pidanud alates 1994. aasta augustist.

Enn Liba pälvis 2005. aastal õpetaja ja kohaliku elu edendajana Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Enn Libale anti 2013. aastal Tartumaa teenetemärk Tartumaa Kuldne Tammeoks.

 


Samal teemal: