Raamatukogupäevadele „Kohtume raamatukogus!“ pani punkti XI maaraamatukoguhoidja päev Sõmeru keskusehoones.

Maaraamatukoguhoidja päeva „Kultuur ja kultuurikandjad Virumaal“ korraldas 28. oktoobril Lääne-Virumaa keskraamatukogu.

Hei hopsti, Väikevend! Hei hopsti, Karlsson! – need rõõmsad tervitused kõlasid Vana-Kuuste seltsimajas 28. oktoobri õhtupoolikul.

Põlledes ja uhkete juuksekrunnidega majasokud olid valmis saanud hunniku lihapalle ja saiakesi ning ootasid külalisi.

Mardipäev on sandiskäimise päev.

Sel päeval maskeeritakse end ära, käiakse ukse tagant ukse taha, lauldakse mardilaule, tantsitakse ja soovitakse pererahvale vilja- ja karjaõnne. Pererahvas laseb santidel pead murda mõistatustega ja annab martidele ande.

Suure-Kambja vabaõhulava esimeseks teatrietenduseks valis Kambja näitering Oskar Lutsu mahlaka tekstiga ühevaatuselise naljamängu.

Vabaõhulava kasutuselevõtmist ja näiteringi taaselustamise juubelit tähistati meeleoluka suvise lõõtspilliõhtuga.

Kambja naisansambli Lüüra eelmise hooaja tegevuskavva sai oktoobris 2010 planeeritud hulganisti esinemisi – nii oma koduvalla üritustel kui ka hansapäevadel Tartus ja Saaremaal Salmes.

Juba teist hooaega veetsid MTÜ TK Leevi tantsulapsed oma vaheaja Kammeris.

Tantsuklubi Leevi on midagi palju rohkemat kui lihtsalt koht, kus õppida tantsima. See on klubi, kuhu kõik parimad tantsijad kõikidest vanuseklassidest kogunevad, et saada õpetust, kuidas võita ja anda endast parim võistlustel.

Tänavune memme-taadi pidu on toimunud, suvigi otsa saanud ning sügis täieõiguslikult oma kohale asunud.

Suvist pidu alustasime sel korral lõõtspillilugudega. Külalisena rõõmustas meid Kadri G Laube, kes on teatud-tuntud Tartu lõõtspillifestivali korraldajana.

Graniidimürakas, millest Tiit Veeberi eestvõttel kujundati Kambjasse Perekonnakivi, takistas maapõues lebamise ajal üht hädavajalikku tegu – torustiku paigaldamist – sama visalt ja jonnakalt nagu eesti perekonnad on alati püüdnud üle olla ka kõige rängematest raskustest.

Tänavune jaanituli toimus kihelkonnapäeva raames ja pani sellele kenale ettevõtmisele punkti.

Taat taevas soosis meid: kui hommikupoole veidi ähvardas sadama hakata, siis õhtupoole oli ilus jaanipäeva ilm. Muidugi oleks võinud olla mõni kraad soojem, aga õige riietusega oli päris hea olla.

Kui Kambja kooli noorukesed koorilauljad ning Vikertiimeri nooruslikud tantsunaised tänavuses peorongkäigus Tallinna lauluväljaku poole sammusid, ergutasid-virgutasid neid siirad ja südamlikud tervitushõiked, milles sisaldus teadmine-teatamine, et Kambjas asub Eesti koorilaulu häll.

Kuna Suure-Kambja metsapargis on valminud väike ja hubane laululava, siis olime meiegi nõus neid tuuritavaid noori vastu võtma, et nad saaksid Kambja valla inimestele oma laulurõõmu pakkuda.

Eesti suguvõsale ja perekonnale pühendatud ausambale oleks raske leida ideaalsemat asukohta kui Kambja

Keeruline, kui mitte võimatu, on lahutada eesti pere saatust eesti ajaloost ning Kambja on mänginud märkimisväärset osa nii eesti kultuuri- ja haridusloos kui ka Eesti vabadusvõitluses.

Kihelkonnapäeva pärastlõunal kella kaheks kogunes rohkesti inimesi Kambja kirikusse, kus naisansambli Lüüra kaunid laulud lõid väärika õhkkonna üheks väga kaalukaks sündmuseks – Kristjan Luhametsa poolt kirjutatud ja kirjastuse Ilmamaa kaasabil toimetatud-trükitud raamatu „Kambja kihelkonna ajalugu“ esitluseks.

Kirjastuselt Tänapäev ilmus Kersti Kivirüüdi „Okultismiklubi 2. Inglitel puudub huumorimeel“.

Raamatus jätkuvad Vana-Kuuste okultismiklubi paranormaalsed seiklused:

Tänavusel noorte laulu- ja tantsupeol „maa ja ilm“ osaleb kolmandik Kambja kooliperest.

Dirigent Marika Lehiste lihvis sel korral laulupeoküpseks nii mudilaskoori (33 lauljat) kui lastekoori (22 lauljat).