Koduvald.ee

Porikuu on endassetõmbumise, rahunemise, vaibumise ja hämardumise aeg. Sügis on päriselt käes. Päikest ja koos sellega ilmavalgust jääb aina vähemaks. Mets muutub tasapisi kuldseks ning seejärel raagseks ja vaikseks. Kuu lõpuks saab läbi lindude suurem ränne. Mõnel õhtul ja hommikulgi on kõik udusse mattund. Udus liiguvad hinged. On hingede aeg. Külmas käib meil endalgi hingeõhk silmnähtavalt suust välja.

Porikuu nimed

Kadund emad ja isad on porikuule and hulga nimesid: sügis(e)kuu, lehelangemiskuu, leheminegikuu, lehevarisemiskuu, kulukuu, vihmakuu, roojakuu, räüsäkuu, räisäkuu, hallakuu, hingekuu, kooljakuu, rehekuu ja surmakuu. Saksikumale rahvale oli sellest vähe ja nii laenati võõrsilt peenemalt kõlavad viinakuu, simunakuu, okt´äbri ja oktoober.

Oktoobri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest, kus okto tähendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuukuu oli seal kaheksas kuu.

Maakeelsed kuu nimed kõnelevad loona ilmetest ja kiiretest muutustest: kuu on sügise nägu ja tegu, lehed varisevad, maa läheb kulukarva, sajab palju vihma, sageli sajab ka rahet (räüs), maa muutub poriseks ehk roojaseks, tulevad hallad ning hakkavad liikuma hinged ehk kooljad. Vanasti on sel ajal alanud ka suvivilja suurem rehepeks. On märgatud, et kõige enam inimesi sureb kevadvete puhkemise, lehtede avanemise ja mineku ajal. Sellest siis surmakuu nimi.

Porikuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) slaktmånad - tapmiskuu, Poola paþdziernik – lina- ja kanepikuu, Leedu spalis – linade vihkusidumine, Horvaatia listopad – lehtede langemise kuu, Ukraina žovten – kolletamiskuu.

Hõimurahvastel: Komi jirõm – külm kuu, Ersa ozhokov – kollasekuu, Mari šõža – uduvihm. Soome lokakuu tähendab sama mis maakeeli porikuu. Samatähenduslikud on soome teisedki rahvapärased porikuu nimed: lika- ja ruojakuu.

Porikuu pühad

Hingedeaeg

Porikuus on juba päris õige aeg pidada hingedeõhtuid. Sel puhul tuleb koristada kodu, katta laud hea-paremaga ning kutsuda lahkund omaksed ja sõbrad sööma-jooma. Kui vähegi võimalik, peaks laual olema värskest lihast roogasid, kuid kõlbab ka poest toodud verikäkk, -vorst ja sült. Kes elab jõukamalt, saab hingedele saunagi kütta ja vee-viha hakkama panna.

Hingedepäevi on tavaliselt peetud järjestikustel teisipäevadel ja neljapäevadel. Hingede pärast hoitakse kodus vaikust ja rahu. Kohaseks on peetud mõistatuste mõistatamist. Eks ka vanade perekuvade lehitsemine ja kadunud omaste meenutamine on hea. Kadunud inimestele mõtlemine lähendab nendega. Oleme ju üks rahvas – inimesed teine-teisel pool Toonela jõge.

Setomaal ning Torma, Tärivere (Iisaku) ja Vaivara kihelkonnis jääb porikuusse midrusk - samuti hingede pärast ja jaoks peetud aeg.

Nõnda on kõneldud:

Midruskipäeval, s.o kolm nädalat peale kasupäeva, peavad Kurus kolm päeva pidu, teevad mitu toitu, panevad lauale ja käivad ise ümber laua ja kutsuvad surnuid sööma, ütlevad, et sööge aga nüüd ja sööge aga nüüd. Kui arvavad, et surnud on ju söönud, siis hakkavad ise sööma. Midruskiks keedetakse ka kuivi soolaherneid.

Kolletamispäev, 14.10.

Küllap hingedeaja pärast pole porikuus pühi peetud. Kolletamispäev üksi seisab kesk kuud nagu Põhjanael taevakummis. Ja ega kolletamispäevgi ole kes-teab mis püha. On vaid ennemuistne tähtpäev, mis koos künnipäevaga (14.04.) aastaringi poolitab.

Kuu

	Vana kuu kõva aeg 01.10. - 05.10. (neljas veerand algab 01.10. kl 6.52).
	Kadukuu pehme aeg 05.10. - 09.10. ( kuu loomine 07.10. kl 21.44).
	Noore kuu kõva aeg 09.10. – 15.10. (esimene veerand).
	Kasvava kuu pehme aeg 15.10 - 21.10. (teine veerand algab 15.10. kl 0.27).
	Täiskuu kõva aeg 21.10 - 25.10. ( täiskuu hetk 23.10. kl 4.36).
	Kahaneva kuu pehme aeg 25.10. - 30.10 (kolmas veerand).
	Vana kuu kõva aeg 30.10. - 04.11. (neljas veerand algab 30.10. kl 14.46).

Kaduneljapäev (kaduaja neljapäev) on 07.10. kuni kuu loomiseni kl 21.44. Nõrgem kadupäev on 04.10. (neljanda veerandi neljas päev).

Edendavateks ettevõtmisteks sobib kõva aeg ja toetavalt mõjuvad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

© Maavald.ee